Veel üks koolitus. Veel natuke kogemust. Millal oled lõpuks valmis? Rannar Remmelga lugu podcastis „Julgus olla nähtav” küsib, kui kaua saab oma väärtuse jagamist edasi lükata ja mida õige inimene peaks sinu kogemusest mõistma.
Veel üks koolitus enne alustamist
Rannar Remmelgas kirjeldab vestluses aega, mil ta arvas, et kõigepealt peavad tulema oskused ja teadmised. Alles siis, kui ta on jagamiseks valmis, saab ta ennast avalikult näidata. Ta võrdleb seda keldris treenimisega: oskused arenevad, kuid teised ei tea, mida tal pakkuda on.
See kogemus on tuttav ka inimestele, kellel on juba arvestatav pagas. Uue teadmise õppimine tundub turvalisem kui olemasoleva mõtte avaldamine. Nii võib valmisoleku ootamisest kujuneda harjumus, mille lõppu on raske märgata.
Pöördepunkt: minu kogemus võib kedagi aidata
Rannari jaoks muutus nähtavuse tähendus siis, kui ta hakkas mõistma, et tema teadmised ja kontaktid võivad teistele kasulikud olla. Oma kogemuse avalik jagamine ei pidanud tähendama ainult enda reklaamimist. See võis aidata teisel inimesel midagi paremini mõista või järgmise sammu astuda.
Vestluses küsib Rannar ka teravalt, kas kasuliku teadmise enda teada hoidmine võib olla egoistlik. See on tema vaatenurk, mitte kohustus kõigil pidevalt postitada. Küsimuse väärtus on selles, et tähelepanu liigub enese hindamiselt inimesele, kes võiks kogemusest abi saada.
Usaldus võib alata enne kohtumist
Rannar räägib sellest, kuidas avalik kohalolu annab inimestele ettekujutuse tema mõtteviisist. Esimese vestluse ajaks võib osa tutvumisest olla juba toimunud. Inimene saab varem hinnata, kas talle sobib see, mida Rannar oluliseks peab ja kuidas ta suhtleb.
Sisu ei pea koosnema ainult viimistletud õpetustest. Töö käigus tekkinud tähelepanekud, kogemused ja raskused võivad aidata inimest paremini mõista. Samas ei tähenda spontaansus, et igasugune juhuslik nähtavus looks usaldust või tooks müüki.
Mida saad ise kontrollida?
Vestluses tõuseb esile järjepidevus. Iga postituse levikut ega teiste inimeste reaktsiooni ei saa ette määrata. Küll aga saab valida, kas oma mõtteid sõnastada, kas anda endast märku ning millist tööd korrata.
Rannari müügikogemus lisab sellele initsiatiivi teema. Tema väljend „meeldivalt pealetükkiv” kutsub arutama, kuidas end meelde tuletada viisil, mis arvestab ka teise inimese vajadusega. See ei ole luba eirata piire ega lubadus, et sagedam postitamine tagab tulemuse.
Kas tead, mida peaks teine inimene sinust mõistma?
Minu jaoks viib Rannari lugu positsioneerimise küsimuseni. Kui teadmised on olemas, aga neist on raske rääkida, ei pruugi puudu olla veel üks koolitus. Võib-olla on sõnastamata, kellele sinu kogemus vajalik on ja milles selle väärtus seisneb. See on minu järeldus vestlusest.
Enne sisukalendrit tasub küsida: mis on minu kogemuses sellist, mida õige inimene praegu ei näe? Millise probleemi lahendamisel võiks ta mind usaldada? Mille põhjal peaks ta mõistma, et mina olen tema jaoks sobiv inimene?
Kui sinu kogemus on kasvanud, kuid avalik kuvand ei peegelda enam seda, mida sa oskad ja pakkuda suudad, kirjuta mulle. Vaatame koos, kuidas sinu identiteet ja positsioneering selgemalt välja tuua.
Rannar Remmelga koduleht
https://uusmaa.ee/rannar-remmelgas/
https://www.facebook.com/rannar.re/
https://www.instagram.com/rannar_remmelgas/?hl=en
Olesija Saue · podcast „Julgus olla nähtav
