On inimesi, kelle jaoks tähelepanu tähendab ohtu. Ja on inimesi, kes õpivad sedasama tähelepanu kasutama kütusena.

Georg Richard Aare lugu on huvitav just sellepärast, et temast ei saanud inimest, kelle jaoks lavale astumine, võõrastega rääkimine või müümine oleks olnud iseenesestmõistetav. Vastupidi. Noorena oli ta pigem vaikne poiss, kes vastas küsimustele mõne sõnaga.

Täna näeb ta avalikku esinemist, müügikõnet ja nähtavust oskustena, mida juhil on vaja, kui ta tahab oma ideedega päriselt midagi muuta.

Ja võib-olla ongi siin tema loo kõige olulisem õppetund:

julgus ei tähenda surve puudumist. Mõnikord tähendab see lihtsalt seda, et õpid survet teistmoodi tõlgendama.

Punkt A: vaikne poiss, kellel oli suur ambitsioon

Georgi esimene suur kirg oli korvpall. Unistus oli suur — jõuda võimalikult kaugele. Aga ühel hetkel tuli ausalt tunnistada, et korvpall ei vii teda sinna, kuhu ta oma elus jõuda tahab.

Olulisem kui ühe unistuse lõpp oli aga see, mida sport talle õpetas.

Korvpalliplatsil koges ta midagi, mille tundis hiljem ära ka ettevõtluses: publikut, pinget, adrenaliini ja soovi anda endast rohkem.

Väljakul muutus tagasihoidlik poiss teistsuguseks. Seal oli energia, mis teda käivitas.

Hiljem õppis ta seda tunnet teadlikult ümber mõtestama.

Enne müügikõnet. Enne lavale minekut. Enne hetke, mil teised sind vaatavad.

Surve ei pidanud tähendama:

„Ma kardan.“

See võis tähendada:

„Mu keha valmistab mind ette.“

See on suurem muutus, kui esmapilgul tundub. Sest väga sageli ei takista meid olukord ise, vaid tähendus, mille me sellele anname.

Pöördepunkt: nähtavus on treenitav

USA-s veedetud aeg sundis Georgi inimestega suhtlema viisil, millega ta polnud harjunud. Hiljem, kinnisvaramaaklerina, tuli teha müügikõnesid.

Ta hakkas teadlikult õppima müüki, kuulamist, küsimist ja seda, kuidas inimesed otsuseid teevad.

Üks oluline põhimõte jäi talle sealt kaasa: enne kui pakud lahendust, saa aru, kus inimene praegu on, mis teda tegelikult takistab ja kuhu ta tahab jõuda.

Tegelikult kehtib seesama nähtavuse kohta.

Nähtavus ei ole lihtsalt rääkimine.

See on võime luua ühendust.

Veel üks oluline pööre toimus siis, kui Georg hakkas mõtlema mitte ainult sellele, mida ta tahab teha, vaid sellele, kuhu ta üldse oma eluga jõuda tahab.

Kui suund muutub selgemaks, saab endalt küsida väga lihtsa küsimuse:

Kas järgmine samm viib mind sellele lähemale või mitte?

Georg on proovinud väga erinevaid teid. Sporti. Kinnisvara. Agentuuriäri. Müüki. Tehnoloogiat.

Mõni neist töötas isegi hästi, kuid ei viinud tema suurema visiooni poole. Siis tuli osata sellest lahti lasta.

Ka see nõuab julgust — mitte jääda kinni identiteeti, millest oled juba välja kasvanud.

Punkt B: eksperdist inimeseks

Üks Georgi värskemaid eksperimente on olnud järjepidev videote tegemine.

Mitte perfektselt produtseeritud videote.

Mitte iga päev geniaalsete ideede jagamine.

Vahel lihtsalt telefon kätte, 10–15 minutit ja aus kokkuvõte sellest, mida ta sel päeval tegi, mõtles või õppis.

Ja midagi hakkas muutuma.

Inimesed ei näinud enam ainult SEO- ja tehnoloogiaeksperti. Nad hakkasid nägema inimest.

Mõnel päeval energilist. Mõnel päeval väsinud. Mõnikord väga selge mõttega, mõnikord lihtsalt päeva dokumenteerimas.

Esialgne tähelepanu vahepeal isegi langes. Oleks olnud lihtne järeldada, et „see ei tööta“.

Georg otsustas enne tulemuste hindamist jätkata vähemalt 30 päeva.

Umbes poole peal hakkas mõju kasvama.

Koos tähelepanuga tulid vestlused. Koostööettepanekud. Päringud.

Mitte ainult sellepärast, et inimesed mõistsid tema ekspertiisi.

Nad said aru, kes on inimene selle ekspertiisi taga.

Ja siin peitub nähtavuse üks alahinnatumaid ärilisi väärtusi:

nähtavus vähendab usaldamiseks vajalikku distantsi.

Mida sellest enda jaoks kaasa võtta?

1. Ära püüa kõigepealt hirmu eemaldada. Muuda selle tähendust.

Pinge võib tähendada, et midagi on valesti. Aga see võib tähendada ka seda, et su keha valmistub millekski oluliseks. Tunne ei pruugi muutuda — muutuda saab see, kuidas sa seda tõlgendad.

2. Nähtavus on oskus, mitte iseloomuomadus.

Sa ei pea olema sündinud esineja, et õppida avalikult rääkima, müüma või oma mõtteid jagama. Neid oskusi saab harjutada nagu kõiki teisigi.

3. Ära oota iga kord suurt ideed. Dokumenteeri.

Kõik ei pea olema viimistletud õpetus või läbimõeldud arvamuslugu. Mõnikord piisab sellest, kui näitad ausalt, mida teed, mida õpid ja kuidas mõtled.

4. Anna eksperimendile aega.

Kui otsustad olla nähtavam, ära tee järeldusi esimese paari postituse või video põhjal. Järjepidevus annab inimestele võimaluse sind märgata, mõista ja lõpuks ka usaldada.

5. Näita ekspertiisi taga olevat inimest.

Inimesed võivad sinu teadmisi hinnata, kuid koostööd teevad nad ikkagi inimesega. Mida paremini nad saavad aru, kes sa oled ja kuidas sa mõtled, seda väiksem on distants esimese kontakti ja usalduse vahel.

Georgi lugu näitab hästi, et nähtavaks saamiseks ei pea muutuma kellekski teiseks.

Sa ei pea olema valjem. Ekstravertsem. Täiuslikum.

Sa pead õppima kasutama seda, mis sinus juba olemas on.

Survet. Ambitsiooni. Kogemust. Mõtteid. Omaenda häält.

Sest julgus olla nähtav ei tähenda, et tähelepanu enam ei hirmuta.

See tähendab, et ühel hetkel ei juhi hirm enam seda, mida sa teed.

Millest algab sinu järgmine samm?

Kui sinu kogemus on kasvanud, aga avalik kuvand ei aita teistel veel sinu väärtust mõista, kirjuta mulle. Minu töö algab identiteedist ja positsioneeringust: mida oled oma kogemusest õppinud, kelle jaoks see midagi muudab ja kuidas seda arusaadavalt väljendada.

Veel üks koolitus. Veel natuke kogemust. Millal oled lõpuks valmis? Rannar Remmelga lugu podcastis „Julgus olla nähtav” küsib, kui kaua saab oma väärtuse jagamist edasi lükata ja mida õige inimene peaks sinu kogemusest mõistma.

Veel üks koolitus enne alustamist

Rannar Remmelgas kirjeldab vestluses aega, mil ta arvas, et kõigepealt peavad tulema oskused ja teadmised. Alles siis, kui ta on jagamiseks valmis, saab ta ennast avalikult näidata. Ta võrdleb seda keldris treenimisega: oskused arenevad, kuid teised ei tea, mida tal pakkuda on.

See kogemus on tuttav ka inimestele, kellel on juba arvestatav pagas. Uue teadmise õppimine tundub turvalisem kui olemasoleva mõtte avaldamine. Nii võib valmisoleku ootamisest kujuneda harjumus, mille lõppu on raske märgata.

Pöördepunkt: minu kogemus võib kedagi aidata

Rannari jaoks muutus nähtavuse tähendus siis, kui ta hakkas mõistma, et tema teadmised ja kontaktid võivad teistele kasulikud olla. Oma kogemuse avalik jagamine ei pidanud tähendama ainult enda reklaamimist. See võis aidata teisel inimesel midagi paremini mõista või järgmise sammu astuda.

Vestluses küsib Rannar ka teravalt, kas kasuliku teadmise enda teada hoidmine võib olla egoistlik. See on tema vaatenurk, mitte kohustus kõigil pidevalt postitada. Küsimuse väärtus on selles, et tähelepanu liigub enese hindamiselt inimesele, kes võiks kogemusest abi saada.

Usaldus võib alata enne kohtumist

Rannar räägib sellest, kuidas avalik kohalolu annab inimestele ettekujutuse tema mõtteviisist. Esimese vestluse ajaks võib osa tutvumisest olla juba toimunud. Inimene saab varem hinnata, kas talle sobib see, mida Rannar oluliseks peab ja kuidas ta suhtleb.

Sisu ei pea koosnema ainult viimistletud õpetustest. Töö käigus tekkinud tähelepanekud, kogemused ja raskused võivad aidata inimest paremini mõista. Samas ei tähenda spontaansus, et igasugune juhuslik nähtavus looks usaldust või tooks müüki.

Mida saad ise kontrollida?

Vestluses tõuseb esile järjepidevus. Iga postituse levikut ega teiste inimeste reaktsiooni ei saa ette määrata. Küll aga saab valida, kas oma mõtteid sõnastada, kas anda endast märku ning millist tööd korrata.

Rannari müügikogemus lisab sellele initsiatiivi teema. Tema väljend „meeldivalt pealetükkiv” kutsub arutama, kuidas end meelde tuletada viisil, mis arvestab ka teise inimese vajadusega. See ei ole luba eirata piire ega lubadus, et sagedam postitamine tagab tulemuse.

Kas tead, mida peaks teine inimene sinust mõistma?

Minu jaoks viib Rannari lugu positsioneerimise küsimuseni. Kui teadmised on olemas, aga neist on raske rääkida, ei pruugi puudu olla veel üks koolitus. Võib-olla on sõnastamata, kellele sinu kogemus vajalik on ja milles selle väärtus seisneb. See on minu järeldus vestlusest.

Enne sisukalendrit tasub küsida: mis on minu kogemuses sellist, mida õige inimene praegu ei näe? Millise probleemi lahendamisel võiks ta mind usaldada? Mille põhjal peaks ta mõistma, et mina olen tema jaoks sobiv inimene?

Kui sinu kogemus on kasvanud, kuid avalik kuvand ei peegelda enam seda, mida sa oskad ja pakkuda suudad, kirjuta mulle. Vaatame koos, kuidas sinu identiteet ja positsioneering selgemalt välja tuua.

https://seokursus.ee/georg-richard-aare
https://www.facebook.com/ggraageorg/
https://www.instagram.com/georgrichard.aare/

Olesija Saue · podcast „Julgus olla nähtav