Võid olla aastaid teinud head tööd, juhtinud inimesi ja loonud tulemusi. Aga kui võtad oma tutvustusest ära ettevõtte nime ning ametikoha, mida inimesed sinu kohta veel teavad? See küsimus puudutab eriti teravalt hetke, mil juht või ekspert otsustab hakata tegutsema iseseisvalt. Senine kogemus tuleb kaasa. Senine tuntus ei pruugi tulla.
Podcastis „Julgus olla nähtav“ rääkis müügikoolitaja Rait Videvik avastusest, milleni ta jõudis pärast palgatöölt lahkumist: ta oli töötanud müügis 18 aastat, kuid väljaspool seniseid organisatsioone tundsid tema enda nime vähesed. Ettevõtte bränd ja turundus olid osa nähtavuse tööst tema eest ära teinud. Nüüd tuli enda mõtteviis inimestele tuttavaks teha.
Kogemus oli olemas. Oma nime tuntust tuli alles luua.
Raidi jaoks oli organisatsiooni esindamine ja iseenda nimel välja astumine väga erinev kogemus. Toote või teenuse tutvustamisel saab toetuda ettevõttele, selle mainele ja materjalidele. Iseseisvalt tegutsedes oled ise üks osa sellest, mida inimene hindab: sinu teadmine, otsustusloogika, väljendusviis ja lubadused.
See teeb nähtavuse isiklikuks. Küsimus pole enam ainult selles, kas oskad oma tööd. Tuleb lubada teistel näha ka seda, kuidas sa mõtled. Siis on võimalik nii äratundmine kui ka kriitika.
Rait hakkas esimese koroonalaine ajal TikTokis videoid avaldama. Ta ei kirjeldanud seda põhjalikult kavandatud kampaaniana. Esialgu harjutas ta ennast nähtaval olema. Alustamine andis võimaluse proovida ning uue olukorraga tuttavamaks saada.
Esimene aasta ei toonud sotsiaalmeediast ühtegi klienti.
See oli meie vestluse üks mõtlemapanevamaid kohti. Rait jagas mõtteid terve aasta, ilma et sellest oleks tema sõnul tulnud ühtegi klienti või kohtumist. Ometi ta jätkas.
Teda kandis eesmärk parandada Eesti müügi mainet. Ta tahtis näidata, et müük saab aidata inimesel otsustada ja säilitada tema valikuvabaduse. Eesmärk ulatus järgmisest tehingust kaugemale ning teekond ise pakkus huvi.
Minu jaoks ei tähenda see, et peaksime tulemusi lõputult ootama või iga tegevust järjepidevuse nimel kordama. Küll aga tasub märgata, kui kergesti loeme vaikse vastukaja tõendiks, et meil pole midagi väärtuslikku jagada. Oma sõnumit, sihtrühma ja tööviisi saab katsetada. Üksik postitus ei anna veel vastust kogu teekonna kohta.
Raidi jaoks aitas rütmi hoida dokumenteerimine. Tööpäevas tekib küsimus, olukord või tähelepanek; ta võtab telefoni ja räägib mõtte lühidalt sisse. Nii saab päris tööst nähtavuse allikas. Eraldi esinemisprojekti asemel tekib harjumus oma kogemust märgata ja sõnastada.
Nähtavus annab ka võimaluse sind mitte valida.
Rait kirjeldab, et tema juurde jõuavad nüüd inimesed, kes on tema mõtteid juba kuulnud või teda esinemas näinud. Neil on tekkinud mingi arusaam nii spetsialistist kui ka inimesest. See muudab koostöö alustamise lihtsamaks.
Samas ei jõua osa inimesi temani just sellepärast, kes ta on. Rait aktsepteerib seda. Tema nähtavus aitab koostöö sobivust hinnata juba enne esimest kohtumist.
Siin näen ma olulist seost positsioneeringuga. Kui püüame iga mõtte kõigile vastuvõetavaks siluda, jääb ka sobival kliendil vähem infot, mille põhjal meid valida. Selge sõnum lubab inimesel mõista, kas meie vaade ja tööviis aitavad just tema olukorras. Mõnikord on hea tulemus ka varakult selgunud sobimatus.
Milline vajadus müügivestlust juhib?
Raidi loos on veel üks ootamatu otsus. Pärast palgatöölt lahkumist võttis ta laenu, et luua rahaline puhver. Ta soovis vältida olukorda, kus kiire rahavajadus sunniks teda müügitulemusest iga hinna eest kinni hoidma.
See on tema isiklik kogemus. Minu jaoks avab see küsimuse, mida saab küsida ka laenuotsusega nõustumata: kas ma suudan kliendi „ei“ vastu võtta? Kui enda vajadus tehinguni jõuda täidab kogu ruumi, on teise inimese olukorra kuulamine raskem. Raidi käsitluses aitab müüja avastada, kas pakutu on vajalik. Mõlemad vastused peavad olema lubatud.
Neli küsimust, mida enda töös kasutada
1. Mis jääb alles ilma ametinimetuseta? Kirjuta paari lausega, millist probleemi oskad lahendada ja milline kogemus sinu lähenemist toetab.
2. Mida sa täna märkasid?*Võta üks päris töös tekkinud küsimus ja sõnasta selle põhjal tähelepanek, millest võiks teisele inimesele kasu olla.
3. Kas su nähtavus aitab sobivust hinnata? Vaata viimast kolme postitust. Kas neist selgub, kuidas sa mõtled ja millise koostöö eest seisad?
4. Kas „ei“ on päriselt lubatud? Märka järgmises müügivestluses, kas uurid kliendi vajadust või otsid kinnitust juba valmis vastusele.
Raidi teekond tuletab meelde, et kogemus vajab väljendust. Inimesel, kes võiks sinu teadmistest kasu saada, peab olema võimalus neid märgata ja mõista. Nähtavus ei ole edevus. See on usalduse ja mõjuga seotud juhtimisoskus: valmisolek seista oma nime ning mõtteviisiga selle töö taga, mida teed.
https://raitvidevik.ee
https://www.facebook.com/rait.videvik
https://www.instagram.com/raitvidevik
https://www.linkedin.com/in/rait-videvik-62269862/
https://www.youtube.com/@RaitVidevik#
Olesija Saue · podcast „Julgus olla nähtav
