Kertu Saks, vaiksest vaatlejast Eesti lugude nähtavale toojaks

Julgus näha väärtust selles, mis on meile kõige lähemal.
Nähtavus algab sisemisest veendumusest, et sinu sõnum väärib jagamist.

Sageli räägime nähtavusest kui oskusest ennast esitleda, avalikult sõna võtta või oma tööd rohkem näidata. Kertu Saksa lugu avab nähtavuse hoopis sügavama tähenduse. Tema jaoks tähendab julgus olla nähtav eelkõige elamist kooskõlas oma väärikuse ja väärtustega ning sellise rolli täitmist, millel on tähendus nii inimesele endale kui ka ühiskonnale laiemalt.

See vaatenurk tuletab meelde, et nähtavus ei pea algama soovist ise tähelepanu keskpunkti tõusta. See võib alata soovist tuua valguse kätte lood, inimesed ja väärtused, mis muidu võivad jääda märkamata.

Kertu on pühendanud suure osa oma tööelust Eesti kultuuriloo ning inimeste ja esemete taha peidetud tähenduste avastamisele ja edasiandmisele. Tema töö kinnitab, et nähtavus on ka vastutus: märgata väärtust, seda mõtestada ja aidata teistel seda näha.

Punkt A: introverdi teekond nähtavuse ja suhtlemiseni

Kertu tunnistab, et introverdina ei ole aktiivne suhtlemine ega nähtaval olemine olnud talle alati loomulikud. Ometi eeldab tähenduslike lugude avalikkuse ette toomine kohtumisi, küsimist, kuulamist, esinemist ja oma mõtete väljendamist.

Üks tema sisemisi küsimusi on tuttav paljudele loojatele ja ekspertidele: kas see, mis mind kirglikult huvitab, on üldse teistele oluline?

See kahtlus võib kujuneda tõsiseks nähtavuse takistuseks. Võime oma ideede väärtust vähendada, sest need tunduvad liiga isiklikud, spetsiifilised või väikesed. Võrdleme ennast suuremate riikide, tuntumate inimeste ja kuulsamate lugudega ning jätame märkamata selle, mis on erakordne meie endi lähedal.

Kertu kogemus on talle õpetanud vastupidist. Kui miski tekitab meis tõelist kirge ja suudame selle kire kaudu oma teema elavaks muuta, kõnetab see ka teisi. Ehedat huvi on raske teeselda, kuid sama raske on selle suhtes ükskõikseks jääda.

Pöördepunkt: usaldus oma uudishimu ja kire vastu

Kertu nähtavuse teekonna oluline pöördepunkt oli mõistmine, et tema enda sügav huvi on piisav põhjus edasi minna.

Ta ei pea enne töö alustamist teadma, kas mõni kultuurilooline isik, argine ese või tehnoloogiline areng pakub huvi tuhandetele inimestele. Ta alustab sellest, et teema kõnetab teda ennast. Seejärel süveneb ta sellesse, uurib, loob seoseid ja annab loole vormi, mille kaudu võib see muutuda tähenduslikuks ka teistele.

Selles peitub oluline õppetund kõigile ekspertidele, juhtidele ja loojatele: nähtavus ei sünni alati turu ootuste äraarvamisest. Sageli sünnib see julgusest usaldada seda, mille juurde sinu tähelepanu ikka ja jälle tagasi pöördub.

Kertu puhul ulatuvad selle kutsumuse juured lapsepõlve. Kultuur, kirjandus, muusika, teater ja looming olid tema kodus elu loomulik osa. Ta nägi lähedalt, kuidas looming sütitab esmalt loojat ennast ja kandub seejärel edasi teistele.

Kuid kutsumus ei püsi elus üksnes inspiratsiooni toel. See vajab otsust, distsipliini ja järjepidevust.

Punkt B: oma rolli ja mõju selge tunnetamine

Praegu räägib Kertu Eesti lugudest veendumuse ja nähtava kirega. Ta oskab märgata suuremat tähendust nii erakordsete inimeste elutöös kui ka argistes esemetes, mida teised võivad pidada tavaliseks.

Tema töö Tallinna Teletornis Eesti ringhäälingu 100. aastapäevaga seotud teemadega näitab hästi, kuidas ühe näiliselt tuttava valdkonna taga avaneb terve maailm. Raadio- ja teleajalugu ei ole üksnes tuntud häälte ja nägude lugu. See on ka Eesti tehnoloogia, tööstuse, disaini ja innovatsiooni lugu.

Sellised avastused aitavad muuta ka meie minapilti rahvana. Eesti ei ole olnud üksnes väike maa suuremate kõrval. Oleme eri aegadel olnud tehnoloogiliselt, kultuuriliselt ja loominguliselt maailma parimatega võrdsel tasemel ning mõnes valdkonnas neist eespoolgi.

Kertu mõju seisnebki oskuses muuta nähtavaks see, mille väärtusega oleme harjunud või mille oleme unustanud. Ta aitab meil vaadata oma kultuuri, juuri ja inimesi mitte alaväärsuse, vaid väärikuse kaudu.

Õppetunnid ja soovitused

1. Ära alahinda seda, mis sind tõeliselt huvitab.
Kui teema paneb su silmad särama, võib selles peituda sinu töö, sõnumi või kutsumuse kese. Kirg loob ühenduse, mida pelgalt korrektne kommunikatsioon ei suuda asendada.

2. Ära hülga oma teed esimeste raskuste ilmnemisel.
Kertu uuritud silmapaistvaid inimesi ühendab järjepidevus. Nad ei hüpanud pidevalt ühelt teemalt teisele, vaid süvenesid oma valdkonda kogu tööelu jooksul.

3. Anna elule võimalus sind üllatada.
Kutsumus ei ilmu alati suure ilmutusena. Mõnikord saab see alguse juhuslikust kohtumisest, sõbra soovitusest või teemast, mis sind ootamatult endasse haarab. Oluline on märgata, mis sind elavaks teeb.

4. Küsi, kellele ja kuidas saad toeks olla.
Nähtavus muutub lihtsamaks, kui fookus liigub eneselt panusele. Kas sinu sõnum aitab perekonda, kogukonda, Eestit või maailma? Selge vastus annab julgusele suuna.

5. Kasuta tehnoloogiat selleks, et olla rohkem inimene.
Tehisaru võib võtta üle rutiinseid ülesandeid, kuid tähenduse loomine, tunnetamine ja kultuuriliste seoste nägemine jäävad inimese ülesandeks. Tehnoloogia väärtus seisneb selles, et see vabastab meile rohkem aega loomiseks.

Nähtavus kui tähenduslikult elatud elu

Kertu Saksa lugu tuletab meelde, et me ei pea nähtavaks saamiseks muutuma kellekski teiseks. Meil tuleb saada teadlikumaks sellest, mis on meile oluline, mida oskame märgata ja millist väärtust suudame teistele anda.

Julgus olla nähtav algab sisemisest veendumusest, et see, mida sul on öelda või maailmale pakkuda, ei ole midagi sellist, mida peaksid häbenema või ainult enda teada hoidma.

Nähtavus ei ole edevus. See on usalduse, väärikuse ja mõjuga seotud juhtimisoskus. See on julgus öelda: see on minu teema, see on minu panus ja seda väärtust soovin aidata ka teistel näha.