Nähtavus algab sageli hetkest, mil senine elu jääb meile liiga väikeseks
Vahel ei alga nähtavuse teekond suurest ambitsioonist saada tuntuks. See algab palju vaiksemast, kuid sügavamast tundest: ma ei taha enam jääda samasse kohta.
Just sellisest punktist sai alguse ka bowlingutreeneri ja valdkonna eestvedaja Kert Truusi teekond. Veel aasta tagasi oli avalik esinemine üks tema suuremaid hirme. Intervjuud, kaamera ees olemine ja vastutus esindada peale iseenda ka tugeva mainega ettevõtet, tekitasid temas nii suurt pinget, et sellega kaasnesid magamata ööd, põhjalik ettevalmistus ja pidev sisemine võitlus.
Täna istub Kert ise mikrofoni ees, jagab oma lugu, esindab bowlingut ning võtab vastu rolle, mida ta varem poleks uskunud end suutvat täita.
Tema lugu tuletab meelde, et nähtavus ei tähenda hirmu puudumist. See tähendab valmisolekut liikuda edasi ka siis, kui hirm meiega kaasa tuleb.
Punkt A: „Ma ei teadnud, kas saan hakkama“
Kerdi suurim sisemine takistus oli avaliku esinemise hirm ning kartus, et teda mõistetakse valesti või et ta ei tule vastutusega toime.
Elamus Bowlingus töötades tajus ta, et temast võib saada üks ettevõtte kõneisikutest. Ühel hetkel ei olnud nähtavus enam abstraktne enesearengu idee. Oli vaja anda intervjuusid, vastata küsimustele, rääkida kaamera ees ning esindada ettevõtet viisil, mis toetaks selle mainet.
Väljastpoolt võis see tunduda loomuliku arenguna. Seestpoolt oli see aga pingeline protsess.
Kert ei püüdnud oma hirmu eitada ega veenda ennast selles, et kõik on lihtne. Ta õppis ebamugavaid tundeid aktsepteerima ja nendega koos edasi liikuma. Ta valmistus põhjalikult, harjutas vastuseid ja leidis viise, kuidas kehasse kogunenud pinget maandada. Üheks oluliseks toeks sai taipoks, mis aitas tal ärevust füüsiliselt välja elada ning ennast keerulisteks hetkedeks häälestada.
See on nähtavuse puhul oluline õppetund: enesekindlus ei pea tulema enne tegutsemist. Väga sageli sünnib see alles tegutsemise käigus.
Pöördepunkt: inimesed, kes nägid temas rohkem
Kerdi loos ei olnud ühtainsat dramaatilist otsust. Tema nähtavus kasvas võimaluste, suhete ja inimeste kaudu, kes temasse uskusid.
Mõnikord anti talle uuest rollist teada vaid päev varem. Tal ei olnud võimalik pikalt valmistuda ega oodata hetke, mil ta tunneb end täiesti valmis olevat. Ta pidi otsustama, kas võtta võimalus vastu või jääda tuttava turvalisuse juurde.
Ta valis võimaluse.
Sama oluline kui tema enda otsus oli ka teiste inimeste usk temasse. Kert tunnistab ausalt, et üksi poleks ta tõenäoliselt kõiki neid samme astunud. Tema ümber olid inimesed, kes märkasid temas võimeid, mida ta ise veel täielikult ei näinud.
Nähtavuse paradoks seisneb selles, et õiged inimesed saavad meid toetada alles siis, kui anname neile võimaluse meid näha. Kui peidame end täielikult, võivad ka kõige väärtuslikumad võimalused meist mööduda.
Seetõttu hakkas Kert teadlikumalt liikuma uutesse seltskondadesse, looma suhteid ja asetama ennast keskkondadesse, kus võiksid avaneda uued uksed.
Punkt B: nähtavus kui vabaduse ja mõju avardumine
Täna ei tähenda nähtavus Kerdi jaoks enam üksnes esinemisoskust. See on avanud temas uue arusaama iseendast.
Suurim üllatus oli avastus: kui ma suutsin teha midagi, mis tundus varem peaaegu võimatu, siis mida ma veel suudan?
Ühe hirmu ületamine muutis tema enesepilti. Ta nägi, et temas on rohkem julgust, vastupidavust ja potentsiaali, kui ta oli endale seni lubanud uskuda. Nähtavus tõi tema ellu uusi tutvusi, rolle ja võimalusi, kuid veelgi olulisemana suurema sisemise vabaduse.
Sellel teekonnal kannab teda sportlase mõtteviis. Bowling on õpetanud talle emotsionaalset stabiilsust, keskendumist ja järjepidevust. Isegi siis, kui võit tundub matemaatiliselt ebatõenäoline, tuleb järgmine vise teha võimalikult hästi. Mõõn ei tähenda, et järgmine hea hetk pole lähedal.
Sama kehtib nähtavuse kohta. Üks ebakindel intervjuu, vähene tagasiside või eksimus ei määra kogu teekonda. Määravaks saab see, kas jätkame.
Kerdi missioon ei ole enam ainult ise nähtav olla. Ta soovib muuta nähtavamaks ka bowlingu kui spordi, harrastuse ja kogukonna loomise võimaluse. Tema jaoks tähendab kõneisikuks olemine vastutust aidata kasvada millelgi, millesse ta päriselt usub.
Viis õppetundi Kerdi teekonnast
1. Ära oota, kuni hirm kaob.
Hirm ei pruugi enne esimest sammu kaduda. Võta see endaga kaasa, aktsepteeri oma tundeid ja liigu edasi väikeste sammudega.
2. Valmistu, kuid ära nõua endalt täiuslikkust.
Harjutamine loob sisemist turvatunnet. Samal ajal tuleb ühel hetkel lõpetada valmistumine ja astuda päriselt olukorda.
3. Leia viis, kuidas pinget kehast vabastada.
Nähtavus ei ole ainult mõtteline protsess. Liikumine, sport ja teadlik taastumine aitavad kehal suuremat vastutust kanda.
4. Ümbritse end inimestega, kes näevad sinus võimalusi.
Me vajame inimesi, kes ütlevad: „Sa saad sellega hakkama.“ Mõnikord laenavad nad meile oma usku seni, kuni meie enda usk kasvab.
5. Märka ja julgusta teisi.
Üks siiras tunnustus võib anda inimesele jõu astuda samm, mida ta on kaua kartnud. Tagasiside ei pea alati parandama. See võib ka avada.
Nähtavus on juhtimisoskus
Kerdi lugu näitab, et julgus olla nähtav ei ole ühekordne saavutus. See on justkui lumepall, mis hakkab veerema iga uue võimaluse, suhte ja otsusega.
Me ei pea alustama suurelt. Mõne inimese jaoks on esimene samm intervjuu. Teise jaoks ühe mõtte jagamine, uude seltskonda minemine või jah-sõna ütlemine võimalusele, mis tundub veidi liiga suur.
Oluline ei ole see, millal me alustame. Mõni jõuab sellesse punkti varem, mõni hiljem. Oluline on anda endale võimalus sinna jõuda.
Nähtavus ei ole edevus ega soov olla tähelepanu keskpunktis. See on valmisolek seista selle eest, millesse usume, jagada oma kogemust ning aidata oma hääle kaudu nähtavamaks muuta ka teisi inimesi ja olulisi valdkondi.
See on usalduse ja mõjuga seotud juhtimisoskus. Sageli algab see ühest lihtsast, kuid julgest otsusest: ma teen selle ära, isegi kui ma veel kardan.
https://kerttruus.ee
https://www.instagram.com/kert.truus/
https://www.facebook.com/kert.truus/
https://www.youtube.com/@kerttruus300
🎙️ Kuula episoodi „Julgus olla nähtav”!
