Mõnikord saab nähtavuse teekond alguse mitte soovist silma paista, vaid otsusest mitte lasta elul ennast kõrvale jätta.
Karl Loonurme elus saabus selline hetk 2013. aastal. Ta oli just lõpetamas üheksandat klassi, kui esmalt kadus nägemine ühest ja mõni nädal hiljem ka teisest silmast. Silmanärvi kahjustuse täpne põhjus ei ole tänaseni lõplikult teada. Teada on aga see, et sellest hetkest muutus nii tema igapäevaelu kui ka suhe iseenda, oma võimete ja tulevikuga.
Karli lugu ei ole siiski lugu sellest, mida ta enam teha ei saanud. See on lugu sellest, mida ta otsustas sellest hoolimata teha.
Nähtavuse kontekstis õpetab tema teekond meile midagi väga olulist: julgus olla nähtav ei tähenda alati lavale astumist või oma näo näitamist. Mõnikord tähendab see keeldumist jääda nähtamatuks omaenda hirmude, piirangute ja teiste inimeste ootuste taha.
Punkt A: hetk, mil tulevik tundus ebakindel
Nägemise kaotamine noores eas tõi kaasa perioodi, mil Karl ei soovinud kooliteed jätkata ega teadnud, kuidas edasi liikuda. See on inimlik reaktsioon. Kui elu muutub ootamatult, vajame aega, et leinata seda tulevikku, mida olime seni enesestmõistetavaks pidanud.
Karli teekonnal oli määrava tähtsusega lähedaste toetus. Pere, sõbrad ja õpetajad ei lasknud tal raskesse hetke üksi jääda. Nad aitasid tal näha võimalusi ajal, mil tema ise neid veel täielikult näha ei suutnud.
Samas sündis temas tugev sisemine otsus: ta ei soovinud, et teda nähtaks abitu või saamatuna. Ta tahtis tulla eluga toime vähemalt sama hästi kui teised ning võimaluse korral jõuda veelgi kaugemale.
See soov ei olnud ainult tõestamisvajadus. Sellest sai sisemine liikumapanev jõud, mis õpetas teda rohkem pingutama, lahendusi otsima ja vastutust võtma.
Pöördepunkt: võimaluste vastuvõtmine
Karli nähtavuse teekond hakkas muutuma koos tema ettevõtmiste kasvuga. Ürituste korraldamine nõudis suhtlemist, meediaga kokkupuutumist ja avalikkuse ette astumist. Alguses kaasnes sellega hirm: kuidas ta hakkama saab, kuidas teda vastu võetakse ja millisena ta teistele paistab?
Kogemuse kasvades muutus nähtavus loomulikumaks.
Üks Karli olulisi põhimõtteid on võtta vastu võimalused, mis aitavad tema tegevusel ja südamelähedastel teemadel suurema publikuni jõuda. Tema jaoks ei ole nähtavus eesmärk omaette. See on vahend, mille kaudu saab arendada kogukonda, muuta stereotüüpe ja anda olulistele teemadele tugevama hääle.
Tema korraldatavad sündmused seovad kogukonna arendamise, võitlusspordi, vaimse tervise ja ühiskondliku mõju. Näiteks soovib ta näidata, et võitlussport ei ole lihtsalt kaklemine, vaid distsipliini, vaimse tasakaalu ja enesejuhtimise kool.
Pöördepunkt seisnes seega mõtteviisi muutuses: nähtavus ei ole ebamugav tähelepanu iseendale, vaid võimalus teenida suuremat eesmärki.
Punkt B: rahulikust tegutsejast valdkonna eestvedajaks
Täna korraldab Karl koos oma meeskonnaga sündmusi, mille ambitsioon ei piirdu enam ainult Pärnu või Eestiga. Võitlusspordifestivali järgmine siht on jõuda Euroopa tasemele ning anda sportlastele teadmisi ka sellest, kuidas teadlik nähtavus ja persoonibränd aitavad neil rahvusvaheliselt edasi liikuda.
Karli enda tugevuseks ei ole vali enesekehtestamine. Tema jõud peitub rahus.
Ta treenib viis kuni kuus korda nädalas ning kirjeldab sporti kui vahendit, mis aitab pingeid maandada ja energiat luua. Võitlussport on õpetanud talle, et kõrgele tasemele jõudmiseks ei piisa füüsilisest jõust. Vaja on rahulikku meelt, distsipliini, keskendumist ja võimet oma samme ette mõelda.
Need omadused kanduvad üle ka ettevõtlusesse. Karl ei korralda sündmusi ainult rahalise tulu pärast. Teda käivitab soov arendada valdkondi, ühendada inimesi ja luua ühiskonnale midagi väärtuslikku.
Just siin muutub tema lugu nähtavuse looks. Nähtavus ei ole tema jaoks enese esiplaanile tõstmine, vaid vastutuse võtmine selle eest, et olulised inimesed, ideed ja valdkonnad ei jääks tähelepanuta.
Mida saame Karli teekonnast õppida?
1. Ära jää raskel hetkel üksi.
Toetus ei võta sinult iseseisvust. Õiged inimesed aitavad sul taastada usu endasse hetkel, mil sa ise veel kõiki võimalusi ei näe.
2. Ära oota, kuni hirm täielikult kaob.
Karli avaliku esinemise julgus ei tekkinud ühe otsusega. See kasvas iga vastuvõetud võimaluse ja kogemusega.
3. Seo nähtavus suurema eesmärgiga.
Endast rääkimine võib tunduda ebamugav. Südameasja eest seismine muudab nähtavuse tähenduslikuks.
4. Võta riske, kuid tee seda teadlikult.
Kõik ettevõtmised ei õnnestu ning ka Karl on korraldanud sündmusi, mis jäid rahaliselt miinusesse. Need kogemused õpetasid talle, et risk on vajalik, kuid see peab olema läbimõeldud.
5. Sisemine rahu on strateegiline tugevus.
Rahu ei tähenda passiivsust. See tähendab võimet mitte lasta probleemil enda üle võimust võtta, analüüsida olukorda ja uskuda, et lahendus on võimalik.
Karli juhtmõte on lihtne: pole olemas probleeme, on olemas lahendused. See ei tähenda raskuste eitamist. See tähendab otsust mitte ehitada probleemist endale identiteeti.
Nähtavus ei ole edevus. See on julgus öelda: minu kogemus, minu töö ja minu sõnum võivad olla kellelegi vajalikud.
Karli teekond tuletab meile meelde, et juhtimine algab sisemisest rahust, kuid mõju sünnib siis, kui oleme valmis sellest rahust ka nähtavalt tegutsema.
