Nähtavus algab julgusest olla päriselt sina ise.
Nähtavus ei tähenda alati suurt lava, valju häält või teadlikult üles ehitatud persoonibrändi. Mõnikord tähendab see hoopis julgust lõpetada enda sobitamine teiste ootustega ning hakata rääkima sellest, millesse sa päriselt usud.
Treener Janika Koch-Mäe sõnastab nähtavuse lihtsalt ja tabavalt: julgus olla nähtav tähendab tema jaoks julgust olla tema ise. See julgus ei tekkinud üleöö. See kasvas koos elukogemuse, eneseteadlikkuse ja mõistmisega, et tema teadmised võivad aidata inimestel teha paremaid valikuid.
Janika teekond tuletab meelde, et meie praegune roll ei pea olema loogiline jätk sellele, millisena meid noorena nähti. Mõnikord sünnib meie suurim mõju just valdkonnas, kus tundsime end kunagi kõige vähem omana.
Punkt A: tüdruk, kellest keegi ei oodanud treenerit
Janika ei olnud kooliajal sportlik laps. Vastupidi – terviseprobleemide tõttu oli ta sageli kehalisest kasvatusest vabastatud ning tema suhe koolispordiga ei olnud kuigi positiivne.
Aja peale jooksmine, kauguse või kõrguse peale hüppamine ning tulemuste võrdlemine teistega ei tekitanud temas liikumisrõõmu. See kogemus on tuttav paljudele täiskasvanutele, kelle jaoks seostub sõna „sport“ siiani sunduse, ebamugavuse või tundega, et nad ei ole piisavalt head.
Janika lugu muutus siis, kui ta avastas keskkoolis aeroobika.
Muusika, kombinatsioonid, ühine rütm ja rühmas tekkiv eriline energia näitasid talle, et liikumine võib olla midagi hoopis muud kui võistlemine ja tulemuste mõõtmine. Ta ei pidanud armastama sporti sellisel kujul, nagu seda talle koolis esitleti. Tal tuli leida liikumisviis, mis sobis just talle.
Tallinna Ülikooli õppima asudes hakkas Janika üha rohkem treeningutel käima, omandas treenerikutse ning alustas teekonda, mis on kestnud üle kahekümne aasta. Tema endised klassikaaslased imestavad tänaseni, kuidas kehalisest kasvatusest vabastatud tüdrukust sai treener.
Võib-olla just selles peitubki tema tugevus. Ta teab omast kogemusest, mida tähendab tunne, et sport ei ole „minu jaoks“.
Pöördepunkt: julgus jagada rohkemat kui ainult harjutusi
Janika nähtavus ei saanud alguse ühest otsusest hakata ennast rohkem näitama. See kasvas samm-sammult koos tema professionaalse identiteediga.
Ta lõi oma veebilehe, jagas oma tegemisi Facebookis, liikus edasi Instagrami ning hakkas kirjutama artikleid, eelkõige üle 40-aastaste naiste tervisest. Nähtavus ei olnud tema jaoks eesmärk omaette. See oli viis viia vajalik teave inimesteni, kes seda vajasid.
Just siin toimub oluline nihe.
Kui inimene keskendub üksnes sellele, mida teised temast arvavad, võib nähtavus tunduda ohtlik. Kui ta aga keskendub sellele, miks tema sõnumit vaja on, muutub nähtavus teenimiseks.
Janika jagab oma kogemusi, õpingutest saadud teadmisi, terviseanalüüside tulemusi ja avastusi, sest keegi võib tema loos ennast ära tunda. Keegi võib minna tervisekontrolli, muuta oma harjumusi või leida lahenduse probleemile, millega ta on kaua elanud.
Tema jaoks annab julguse olla nähtav missioon: aidata inimestel elada kauem ja paremini.
Punkt B: treener, kelle juurde jõuavad õiged inimesed
Täna jõuavad uued kliendid Janikani sotsiaalmeedia, artiklite ja jagatud mõtete kaudu. Nad on tema sisu näinud, tundnud selles ära oma vajaduse ning saanud aru, et just tema võiks neid aidata.
See on autentse nähtavuse üks suuremaid väärtusi. Sa ei pea veenma kõiki. Pead olema piisavalt selge ja ehe, et õiged inimesed saaksid sind ära tunda.
Janika ei karda, et tema mõtted ei meeldi kõigile. Ta teab, et kõigile ei saagi meeldida. Autentsus toimib filtrina: osa inimesi liigub eemale, kuid need, kelle väärtused ja vajadused sinu omadega haakuvad, tulevad lähemale.
See annab nähtavusele uue tähenduse. Nähtavus ei ole üksnes enda näitamine. See on usaldussuhte loomine juba enne esimest kohtumist.
Janika mõju ulatub samal ajal treeningutest palju kaugemale. Ta räägib liikumisest kui investeeringust tervena elatud aastatesse, vaimsesse heaolusse, energiasse ja iseseisvusse. Hea füüsiline vorm või riidenumber on tema sõnul vaid pinnapealne virvendus. Tegelik väärtus seisneb selles, millisena soovime elada 30, 40 või 50 aasta pärast.
Janika teekonna viis õppetundi
1. Leia endale sobiv liikumisviis.
Liikumine ei pea tähendama võistlemist, jooksmist või rasket treeningut. Tantsimine, kõndimine, jõutreening, ujumine või rühmatrenn võivad kõik olla õiged valikud, kui need aitavad sul järjepidevalt liikuda.
2. Ära ehita harjumusi üksnes motivatsioonile.
Motivatsioon muutub päevast päeva. Distsipliin ja teadlikult kujundatud rutiin aitavad tegutseda ka siis, kui enesetunne ei ole ideaalne. Pane treening kalendrisse nagu iga teine oluline kohtumine.
3. Küsi endalt, miks see sulle päriselt oluline on.
Väline motivatsioon – kehakaal, välimus või teiste heakskiit – ei pruugi kaua kesta. Sisemine põhjus, näiteks soov olla vanemas eas terve, liikuv ja iseseisev, loob palju tugevama aluse.
4. Vaata ausalt üle, kuidas sa oma aega kasutad.
Sageli ei puudu meil aeg, vaid selged prioriteedid. Vaata, kui palju aega kulub ekraanidele, sõnumitele, sotsiaalmeediale ja muudele tähelepanu hajutavatele tegevustele.
5. Jaga seda, mis võib kedagi aidata.
Sa ei pea teadma kõike ega esinema täiusliku eksperdina. Õpi, katseta ja jaga ausalt. Sinu kogemus võib olla kellelegi vajalik esimene samm.
Nähtavus on vastutus oma sõnumi ees.
Janika Koch-Mäe lugu näitab, et nähtavus ei pea algama soovist olla tuntud. See võib alata soovist olla kasulik.
Kehalisest kasvatusest vabastatud tüdrukust sai treener, tervisliku liikumise eestkõneleja ja inspireerija, sest ta leidis esmalt endale sobiva liikumisviisi ning hiljem julguse oma kogemusi jagada.
Nähtavus ei ole edevus. See on juhtimisoskus, mis aitab luua usaldust, muuta inimeste mõtteviisi ja viia väärtusliku sõnumi nendeni, kelle elu see võib mõjutada.
Vahel ei ole küsimus selles, kas oled valmis ennast näitama.
Küsimus on selles, kas sinu sõnum on liiga oluline, et seda enda teada hoida.
https://sinutreener.ee
https://www.linkedin.com/in/janika-koch-mäe-1b9799a2/
https://www.instagram.com/sinutreener/
https://www.facebook.com/sinutreenerPT
