Vähem mõelda, rohkem olla – Terje Äkke lugu julgusest olla nähtav

On inimesi, kelle nähtavaks saamine ei alga ambitsioonist, vaid kohustusest. Sellest hetkest, kui elu ütleb: „Sa pead.“ Just nii algas ka Terje Äkke nähtavuse teekond – mitte plaanist end turundada, vaid vajadusest leida praktikaks päris inimesi. Kui coachingu ja supervisiooni õpingute käigus tuli oma teenust esmakordselt avalikult pakkuda, tundus see talle hirmutav. „Ma ei tahtnud,“ tunnistab ta ausalt. „Aga teadsin, et peab.“

Punkt A – varjatud tugevused ja hirm hinnangute ees

Terje on haridusmaailma inimene, õpetaja ja mentor, kelle jaoks nähtavus oli pikalt seotud pigem klassiruumi kui avaliku ruumiga. Ta kasvas kultuuris, kus öeldi: „Ära paista silma.“ Uhkusest sai hoiatav sõna, mitte jõu allikas. „Meile õpetati, et tagasihoidlikkus on voorus,“ ütleb ta. „Kui sa paistad, oled edev.“ See sisemine programm hoidis teda tagasi ka sotsiaalmeedias. LinkedIni konto oli tal aastaid olemas, aga peidus. Kuni ühel päeval tuli otsus – proovida, kasvõi korraks. „Mõtlesin, et mis see siis on – panen ühe postituse. Ja inimesed vastasid! See oli ehmatav ja vabastav korraga.“

Pöördepunkt – hirmust hasart ja enese tundmaõppimine

Kui nähtavus algas „sunniviisiliselt“, muutus see peagi õppimiseks. Terje tahtis mõista, kuidas nähtavus tegelikult töötab. „Ma tahan aru saada, kuidas asjad toimivad,“ ütleb ta naerdes. „Õppimine on minu tugevus – ja mu nõrkus ka.“ Ta hakkas katsetama, lugema ja jälgima.
Ta avastas, et inimesed on sotsiaalmeedias palju soojemad, kui ta oli arvanud, ning et nähtavus ei ole ainult „endast rääkimine“, vaid ühenduse loomine. Kui esialgu tuli iga postitus mõttevõitlusena sisemise kriitikuga, siis ajapikku tekkis rütm ja rõõm.
„Kõige parem on teha asju hästi ruttu,“ ütleb Terje. „Kui liiga kaua mõtled, tuleb kriitik ja hakkab vaidlema. Vajuta lihtsalt ‘postita’ ja lase minna.“

Punkt B – nähtavus kui enesetunnetuse praktika

Täna on Terje Äkke mentor, coach ja koolitaja, kelle postitusi ootavad paljud. Tema reedesed mõtisklused on saanud omamoodi rituaaliks – hetkedeks, kus ta peegeldab elu väikseid tarkusi, inimesi ja tänulikkust. Ta ütleb, et nähtavus on andnud talle rohkem kui uusi kliente – see on avanud maailma. „Ma olen võtnud oma võrgustikku inimesi, kes on minust erinevad,“ räägib ta. „See on avardanud mu pilti ja toonud ellu põnevaid kohtumisi – ka päriselt, mitte ainult veebis.“ Ja võib-olla kõige olulisem – nähtavus on aidanud tal päriselt näha iseennast. „Coaching ja supervisioon on õpetanud mind ennast tundma,“ ütleb ta. „Ma sain aru, et ma olen äge naine. Mitte täiuslik, aga päris.“

Õppetunnid neile, kes alles alustavad

Terje kogemus on ehe näide, et nähtavus ei sünni strateegiast, vaid julgusest. Ja et julgus on oskus, mida saab harjutada. Tema soovitused kõigile, kes alles alustavad:

Tee kiiresti. Ära mõtle üle. Mida kauem kaalud, seda valjemaks muutub sisemine kriitik.
Pea meeles cheerleaderit. Igaühes on nii kriitik kui ka toetaja – vali, kumba kuulad.
Ära eelda, et teised mõtlevad sinust halvasti. Inimesed on oma eluga nii hõivatud, et nad ei mõtle meist sugugi nii palju, kui me arvame.
Näita oma haavatavust. Need postitused, kus sa julged olla aus ja inimlik, kõnetavad kõige enam.
Ole enda vastu hea. Rõõmusta väikeste edusammude üle. Tunnista: „See oli hästi tehtud.”

Nähtavus kui headuse loomine

Terje usub, et nähtavus ei ole edevus, vaid viis luua headust. „Kui sa ei näita, kes sa oled, siis inimesed ei teagi, mida sul on pakkuda,” ütleb ta. „Ja kui sa näitad, saad teisi inspireerida.”
Tema jaoks on nähtavus osa sisemisest küpsusest – iseenda aktsepteerimisest ja maailmaga jagamisest. „Julgus olla nähtav tähendab minu jaoks seda, et ma ei püüa olla kellegi teise moodi. Ma olen mina – ja see on piisav.” Aveli oma juveelimaailma – mitte ainult ehete, vaid eneseusaldusest sündinud valguse kaudu.