
Mõnikord ei tähenda nähtavus uuele lavale astumist, vaid tagasi astumist iseenda valgusesse. See on lugu Viivika Keskkülast – õpetajast, koolitajast ja coach’ist, kes õppis, et nähtavus pole edevus, vaid kingitus, mis annab teistele loa särada.
Punkt A – lapsepõlve lavalt varju
Viivika oli lapsena loomulikult nähtav. Ta esines, laulis ja nautis publikut. Kuid teismeeas muutus see rõõm hirmuks – teda narriti madala hääle pärast. See kogemus jättis jälje: Viivika õppis hoidma end tagasi, rääkima vaikselt ja tegema oma asju „salaja“. Ta oli aktiivne, aga nähtamatu – justkui kardaks oma tegutsemisega kedagi segada. „Ma võtsin endale vastutuse teiste inimeste tunnete eest,“ meenutab ta.
Pöördepunkt – otsus jagada, mitte peita
Neli aastat tagasi osales Viivika hariduse kõneisikute programmis, kus persoonibrändingu moodul pani teda peeglisse vaatama. Ta mõistis, et õpetajana on tal juba oma bränd – väärtuste ja mõjuga seotud identiteet. Ja et nähtavus pole teiste häirimine, vaid inspiratsiooni jagamine.
See teadmine muutis kõike. Viivika hakkas jagama oma mõtteid ja tegemisi sotsiaalmeedias ning kolme nädala jooksul tuli mitu ootamatut pakkumist: Tartu Ülikooli programmid, mentorlus, koolitused. „Ma sain aru, et mind märgatakse. Ja läbi teiste peegelduste hakkasin nägema ka enda potentsiaali,“ ütleb ta.
Punkt B – nähtavus, mis loob heaolu
Täna tegutseb Viivika õpetaja, koolitaja, superviisori ja coach’ina. Tema nähtavus pole eesmärk, vaid tööriist – viis, kuidas oma missiooni ellu viia. „Minu eesmärk on luua vaimset heaolu haridussüsteemis. Nähtavus aitab seda teha, sest see loob ühenduse ja usalduse,“ ütleb ta.
Tema jagamised on soojad, ausad ja elulised – mitte „vaadake mind“, vaid „vaadake, kui ägedaid asju saab koos teha“. Ja tulemuseks on mitte ainult nähtavus, vaid usaldus – nii õpilastelt, kolleegidelt kui ka kogukonnalt.
Õppetunnid teekonnalt
Viivika lugu näitab, et nähtavus on sisemine kasv, mitte turundusvõte.
Siin on tema 5 praktilist õppetundi:
1. Postita, isegi kui käed värisevad. Esimesed sammud on alati ebamugavad – see on osa protsessist.
2. Ära vastuta teiste tunnete eest. Igaüks näeb sinu jagamistes seda, mida ta on valmis nägema.
3. Autentsus on tähtsam kui täiuslikkus. Isegi kui pool pead on pildilt puudu, on see parem kui üldse mitte jagada.
4. Ära tee seda laikide pärast. Tõeline nähtavus sünnib aususest, mitte tagasisidest.
5️. Tee seda südamehäält kuulates. Kui miski paneb hinge helisema, siis on see märk, et oled õigel teel.
Uus peatükk – raamat klassijuhataja südamest
Viivika on seadnud endale eesmärgi kirjutada raamat klassijuhatajatest – ametist, mida ülikoolides ei õpetata, kuid mille tähendus õpilase elus on hindamatu.
Tema tulevane raamat keskendub praktilistele nõuannetele, vaimse tasakaalu hoidmisele ja enesehoidmisele.
„Ma sain aru, et ma olen juba praegu piisav, et alustada,“ ütleb ta.
See ongi Viivika loo tuum: nähtavus ei tule siis, kui oled täiuslik, vaid siis, kui otsustad jagada oma ebatäiuslikkust julguse ja armastusega.
Nähtavus kui hoolimise vorm
Viivika tuletab meelde, et nähtavus ei ole edevus. See on viis öelda: „Ma hoolin piisavalt, et jagada seda, mis võib aidata ka sind.” Ja see ongi juhtimisoskus, mida iga õpetaja, juht või loovisik vajab – julgus olla nähtav, et teised saaksid end ära tunda sinu valguses.
https://www.instagram.com/opetajaviivika/
https://www.linkedin.com/in/viivika-keskk%C3%BCla/
https://www.facebook.com/viivika.keskkula




