Mõnikord ei sünni nähtavus laval ega kaamera ees.
See sünnib vaikselt — südame otsusest hakata lõpuks ise oma elu looma.
Mõnikord ei tähenda nähtavus rohkem valgust, vaid rohkem sügavust. Seda mõistis Tiina Urm, kui aastaid teiste nimel ja suurte projektide ees seisnuna tuli tal lõpuks astuda valgusesse iseenda pärast. Tema lugu on ehe näide sellest, kuidas julgus olla nähtav algab alati ühest lihtsast, kuid sügavast sammust – julgusest olla nähtav iseendale.
Punkt A – nähtav teiste, aga mitte iseenda nimel
Tiina on enam kui 15 aastat tegutsenud kommunikatsioonivaldkonnas, olles nähtav paljude tuntud algatuste – „Teeme ära“, Toidupank, Euroopa Liidu eesistumine – eesliinil.
See oli loomulik keskkond inimesele, kes oskab sõnumeid kujundada ja edastada. Kuid nagu ta tunnistab, oli lihtne olla nähtav „millegi teise eest“ – projekti, idee või ühiskondliku väärtuse nimel.
Kui aga tuli hetk astuda esile omaenda „hingeprojekti“ ja südame kutsega, muutus nähtavus isiklikuks. Kõik seni omandatud oskused ei aidanud enam, sest nüüd ei tulnud rääkida kellestki teisest – vaid endast.
Pöördepunkt – läbipõlemine ja sisemine ärkamine
Umbes kaheksa aastat tagasi tabas Tiinat läbipõlemine. See oli hetk, mis sundis teda seisma peegli ette ilma rollideta.
„Kõige alus on inimese suhe iseendaga,“ ütleb ta täna. „Kuidas sa julged endale otsa vaadata ja avaneda sellele, kes sa päriselt oled.“
Sellest algas tema sisemine teekond – kohtumine oma „südame kutsega“. Ta taipas, et tema tõeline missioon on aidata teistel inimestel leida ühendus iseendaga – eriti neil, kes on jõudnud eluetappi, kus väliselt on kõik justkui korras, aga sees närib rahutus.
Tiina sõnul on see hetk, kus üks osa meist tõstab käe ja ütleb: „Halloo, ma olen ka olemas!“
See on kutse muutusele, millele saab vastata ainult sisemise aususe ja usaldusega.
Punkt B – keskeakriisi coach ja eluga kooskõlas
Täna nimetab Tiina end muigega „keskeakriisi coach’iks“. Ta aitab inimestel mõista, et kriis ei ole murdumine, vaid kutse kasvada uude versiooni endast.
Tema kliendid õpivad kuulama oma sisemist häält, tegema ruumi loovusele ja lubama endal olla „poolik“ – sest küpsemine toimub teekonnal, mitte enne seda.
Ta ise elab seda filosoofiat igal sammul: jagab sotsiaalmeedias ausalt oma mõtteid ja avastusi, usaldades elu voolu. Kui kunagi tundus talle, et nähtavus tähendab valmis olemist, siis nüüd teab ta – valmis saabki ainult tegutsedes.
„Nagu ujuma õppides – sa ei saa enne täiuslikuks, kui sa pole vette läinud,“ ütleb ta. „Ja alles siis, kui vesi hakkab sind kandma, muutub kõik kergemaks ja loomulikuks.“
Õppetunnid teekonnalt
Tiina lugu toob nähtavuse teema tagasi selle algse tähenduse juurde – mitte strateegiana, vaid enesetunnetusena. Siin on viis õppetundi, mida igaüks saab enda teekonnal kasutada:
- Nähtavus algab seestpoolt. Enne kui sind näevad teised, pead sa iseennast nägema.
- Kuula rahutust, mitte ära vaigista seda. See on märk, et su sees tahab midagi uut sündida.
- Uudishimu ravib hirmu. Küsi: mis on see, mis minus praegu elusust tekitab?
- Luba endal olla „poolik“. Täiuslikkus tuleb läbi praktika, mitte enne alustamist.
- Usalda protsessi. Kui su sisemine kutse on päris, hakkab elu sind toetama sünkroonsuste ja võimalustega.
Nähtavus kui küpsus, mitte edevus
Tiina lugu tuletab meelde, et nähtavus ei ole edevuse akt. See on elu aktsepteerimine täies ulatuses – koos hirmude, ebamugavuse ja uue kergusega.
See on juhtimisoskus, mis algab enesejuhtimisest.
Sest ainult siis, kui julgeme olla nähtavad iseendale, saame olla nähtavad maailmale viisil, mis loob usaldust ja tõelist mõju.
https://www.facebook.com/tiina.urm
https://www.instagram.com/tiinaurm
https://www.linkedin.com/in/tiina-urm
https://tiinaurm.com/
