Tänapäeva juhid ei saa enam lubada endale luksust olla nähtamatud. Sotsiaalmeedia ei ole enam pelgalt turunduskanal, vaid osa tänapäevasest juhtimiskultuurist – viis, kuidas juhid loovad usaldust, arendavad suhteid ja teevad oma väärtused nähtavaks. Seda usub ka Jonna Pechter, kes on üks neist juhtidest, kes on otsustanud oma mõtteid avalikult jagada. Mitte seepärast, et ta tahaks tähelepanu, vaid seepärast, et ta usub: nähtavus aitab kaasa sisukamatele aruteludele ja paremale juhtimiskultuurile.
Punkt A – Esimesed sammud nähtavusesse
Jonna teekond sotsiaalmeedias algas vaatlejana. Ta jälgis aktiivseid juhte ja otsis eeskujusid, kelle kaudu mõista, mida ja kuidas nad jagavad. „Ma tahtsin näha, mida juhid mõtlevad, aga neid, kes päriselt postitasid, oli vähe,“ meenutab ta. Kui eeskujusid nappis, otsustas ta ise proovida. Alguses olid postitused juhuslikud – hetkemõtted, nädalavahetuse peegeldused. Alles hiljem mõistis ta, et vajab selgemat fookust. Nii sündiski tema läbiv teema: juhtimine. See üks sõna muutis kõik. „Kui teema oli paigas, hakkasin märkama, kui palju juhtimisega seotud hetki mu igapäevaelus on. Iga mõte või kogemus võis saada postituseks.“
Pöördepunkt – Oma hääle ja rütmi leidmine
Nagu paljudel juhtidel, oli ka Jonnal alguses kahtlusi. Kas juhina sobib üldse sotsiaalmeedias oma mõtteid jagada? Kas see on liiga isiklik, liiga avalik?
„Mõistsin, et postitama peab enda, mitte laikide pärast,“ ütleb ta. „Kui teed seda lihtsalt selleks, et jagada midagi, mis sulle päriselt korda läheb, on tunne hoopis teine.“
See taipamine vabastas surve „hästi esineda“. Jonna sõnul on inimesed sotsiaalmeedias valdavalt viisakad – ja kui keegi ei nõustu, võib ta lihtsalt edasi kerida. Nii muutub nähtavus mitte riskiks, vaid võimaluseks — viisiks jagada oma mõtteid ja luua dialoogi.
Punkt B – Juht, keda tuntakse enne kohtumist
Täna näeb Jonna sotsiaalmeediat kui loomulikku osa juhtimisest. Tema postitused ei ole kampaaniad, vaid peegeldused – hetked mõtlemiseks ja aruteluks. „Väga tihti tulevad kolleegid tööl rääkima mõnest postitusest ja see arutelu jätkub päriselus,“ ütleb ta.
See ongi nähtavuse tegelik väärtus: ühenduse loomine.
Jonna rõhutab, et eriti noorem põlvkond ootab juhtidelt avatust ja mõttejulgust. „Noored tahavad näha, millised juhid päriselt on – mida nad usuvad, mida väärtustavad. See on parim viis rääkida ettevõtte lugu.“
Ta usub, et nähtavusest saab tulevikus juhtimiskompetents omaette – sama oluline kui strateegiline mõtlemine või inimeste arendamine.
Õppetunnid ja soovitused teistele juhtidele
- Leia oma „miks” – kas soovid jagada kogemusi, rääkida ettevõtte lugu või lihtsalt peegeldada oma mõtteid? Kui põhjus on selge, tuleb nähtavus loomulikult.
- Postita siis, kui tunned, et tahad, mitte siis, kui „peab” – autentsus sünnib vabadusest, mitte ajakavast.
- Mõtle, mida räägiksid heale sõbrale – kui lugu on piisavalt huvitav, et seda päriselt jagada, sobib see ka postituseks.
- Kasuta AI-d abilisena, mitte asendajana – kui mõte on olemas, võib tehisintellekt aidata sellele struktuuri ja väljenduse leida.
- Hoia toon sõbralik ja inimlik – Juht on nähtav 24/7, ka väljaspool tööaega. Meeldiv suhtumine ja lugupidav väljendus on parim mainekindlustus.
Nähtavus kui usalduskapital
Jonna sõnul ei peaks nähtavust kartma ega ülemõtestama. See ei ole edevuse projekt, vaid viis luua usaldust ja inimlikku kontakti.
„Sotsiaalmeedia ei ole mõeldud ainult müügiks,“ ütleb ta. „See on võimalus arendada meie ühiskondlikku arutelu ja jagada väärtust. Kui me ise seda ei tee, jääbki sotsiaalmeedia vaid reklaamide ja kassipiltide kanaliks.“
Tõeline nähtavus algab hetkest, mil juht lubab endal olla inimene – mõtlev, tundev ja kohal.
Joanna Petcher teekonna kohta saab rohkem infot siit:
Episood 17 – Jonna Pechter
https://www.linkedin.com/in/jonna-pechter
https://www.facebook.com/jonna.pechter
https://www.instagram.com/jonnapechter/
🎙️ Kuula episoodi „Julgus olla nähtav”!
