Miks on nii, et mõned inimesed säravad laval, teised aga kardavad isegi väikest tähelepanu? Merit Luige lugu tuletab meelde, et nähtavus ei ole sünnipärane omadus – see on õpitud oskus, mis algab sisemisest aususest ja valmisolekust olla päriselt nähtav.
Punkt A – hirm nähtavuse ees
Merit mäletab hästi oma esimest avalikku esinemist ülikoolis. Ta oli noor tudeng, kellele üks referaat tähendas füüsilist paanikat: südamekloppimist, haiget kõhtu, soovi põgeneda. Aga kui ta lõpuks lavale astus ja nägi, et inimesed päriselt kuulavad, tekkis uus kogemus – nähtavus ei pruugi olla hirmus. See võib olla ühendav.
Järgmised 20 aastat töötas ta õpetajana. Klassiruumi ees seismine andis küll enesekindlust, aga mitte päris seda avalikku nähtavust, mida ta hiljem vajas. “Õpetajana oled küll nähtav, aga samas turvaliselt peidus,” ütleb ta.
Pöördepunkt – karm äratundmine ja otsus
Umbes viis aastat tagasi tabas Meritit hetk, mida ta nimetab “karmiks paratamatuseks”. Ta sai aru, et tal ei ole enam ühtegi vabandust paigale jääda. “See ei olnud roosiline otsus. Ma lihtsalt teadsin, et kui ma seda sammu ei tee, ei anna ma endale seda kunagi andeks.”
Nii pani ta õpetaja ukse kinni ja astus tundmatusse – superviisori, karjääricoachi ja koolitaja teele. Alguses tundus sotsiaalmeedias jagamine hirmutavam kui telefonikõne võõrale. Kuid ta otsustas valida “väiksema hirmu” ja hakkas jagama oma mõtteid Facebookis.
Nähtavus kui õpitud harjumus
Tõeline läbimurre tuli siis, kui Merit liitus Olesija Saue mentorlusprogrammiga. “See oli minu jaoks pöördepunkt. Rutiin, tugigrupi toetus ja teadmine, et alguses on õudne, aga lõpuks muutub see harjumuseks – see kõik pani mind päriselt tegutsema.”
Instagram ei sobinud, aga LinkedIn sai tema peamiseks nähtavuse kanaliks. Merit õppis mõistma, kuidas platvorm töötab, kuidas algoritmid mõjutavad nähtavust ja miks järjepidevus loeb rohkem kui perfektsus. “Ma püüan postitada vähemalt kord nädalas ja hoian endal kalendrit, et mitte kaduda rutiinist.”
Punkt B – nähtavus kui vabadus
Täna on Merit nähtav professionaal, kelle sotsiaalmeedia postitused toovad talle kutseid lavale, uusi kliente ja sügavamaid vestlusi. “See võtab aega,” ütleb ta. “Aga ühel hetkel märkad, et inimesed, kes kunagi ei kommenteerinud, ütlevad sulle poes või konverentsil: ‘Ma loen su postitusi, need kõnetavad mind.’ Siis saad aru, et nähtavusel on mõju ka siis, kui seda kohe ei näe.”
Nähtavusest on saanud tema tööriist – mitte enese tõestamiseks, vaid teiste teenimiseks. Tema sõnul on suurim vabanemine olnud teadmine, et sa ei peagi kõigile meeldima. “Kui sa lepid sellega, et osa inimesi ei resoneeru, muutub nähtavus palju kergemaks. Sa saad olla sina ise.”
Õppetunnid teistele
- Võta endale coach või mentor. Üksi on lihtne alla anda. Peegeldus ja tugi aitavad kursil püsida.
- Jaga oma plaane kellelegi. Väike vastutuspartner võib olla tohutu jõuallikas.
- Lihtsalt hakka peale. Hirm ei kao enne, kui tegutsed – ja iga samm vähendab seda.
- Hoia rutiini. Nähtavus on nagu hambapesu – kui see muutub harjumuseks, muutub ka lihtsaks.
- Õpi taltsutama sisemist kriitikut. Imposter-sündroom ei kao, aga teadlikkus muudab selle juhtimise võimalikuks.
Meriti lugu näitab, et nähtavus ei ole edevus. See on juhtimisoskus – oskus luua usaldust, mõju ja eeskuju. Nii nagu ta ise ütleb: “Kui me tuleme oma mugavustsoonist välja, anname teistele loa teha sama.”
https://www.nextmove.ee
https://www.facebook.com/merit.luik.7
https://www.facebook.com/nextmove.careercoach
https://www.linkedin.com/in/meritluik/
https://www.instagram.com/luikmerit/
