<\/p>\n\n\n\n
Me elame ajastul, mil n\u00e4htav olla n\u00e4ib lihtsam kui kunagi varem. Iga\u00fchel on kanal, platvorm ja justkui oma isiklik lava. M\u00f5ne hetkega saame avaldada arvamust, jagada pilti, salvestada video ja j\u00f5uda sadade v\u00f5i tuhandete inimesteni.<\/p>\n\n\n\n
Kuid v\u00f5imalus olla n\u00e4htav ei t\u00e4henda veel oskust olla n\u00e4htav.<\/p>\n\n\n\n
Vestlus \u00fclempreestri ja endise kaitsev\u00e4e kaplani Aivar Sarapikuga tuletas mulle meelde, et n\u00e4htavuse k\u00f5ige olulisem osa ei ole see, mida teised meis n\u00e4evad. Palju t\u00e4htsam on see, millest meie n\u00e4htavus v\u00e4lja kasvab. Kas meie s\u00f5nad s\u00fcnnivad sisemisest kindlusest v\u00f5i vajadusest midagi t\u00f5estada? Kas oskame enne r\u00e4\u00e4kimist kuulata? Kas oleme iseendaga kontaktis v\u00f5i juhib meid pidevalt v\u00e4lismaailmast oodatav tagasiside?<\/p>\n\n\n\n
Aivari m\u00f5tted viivad n\u00e4htavuse tagasi selle algallikate juurde: kohalolu, inimlikkuse ja vastutuse juurde.<\/p>\n\n\n\n
Aivari avalik teekond ei alanud soovist olla esiplaanil. Ligi neljak\u00fcmne aasta jooksul on ta tegutsenud Eesti Apostlik-\u00d5igeusu Kirikus, alustades koguduse igap\u00e4evaelu toetamisest ning liikudes edasi vaimuliku, preestri ja \u00fclempreestri rolli.<\/p>\n\n\n\n
Peaaegu kaksk\u00fcmmend aastat teenis ta ka Eesti kaitsev\u00e4e kaplanina, t\u00e4ites mitmesuguseid \u00fclesandeid nii Eestis kui ka v\u00e4lismissioonidel. Ta on olnud pataljonikaplan, vanemkaplan ja Kaitseliidu peakaplan.<\/p>\n\n\n\n
Need ametid ja vormid on n\u00e4htavad, kuid vorm ise ei ole Aivari jaoks n\u00e4htavuse kese. Vorm v\u00e4ljendab vastutust, kokkuleppeid ja teenimist. See eeldab, et \u201en\u00f6\u00f6bid on kinni ja rind puhas\u201c \u2013 mitte ainult otseses, vaid ka s\u00fcmboolses t\u00e4henduses.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4htaval inimesel tuleb m\u00f5ista, mida ta esindab ja millist m\u00f5ju tema s\u00f5nad avaldavad.<\/p>\n\n\n\n
See on oluline \u00f5ppetund ka juhtidele, ettev\u00f5tjatele ja ekspertidele. N\u00e4htavus ei t\u00e4henda \u00fcksnes \u00f5igust mikrofoni v\u00f5tta. See t\u00e4hendab valmisolekut vastutada selle eest, mida me mikrofoni kaudu v\u00f5imendame.<\/p>\n\n\n\n
Paljusid inimesi hoiab n\u00e4htavusest eemal hirm. Kardetakse kriitikat, v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmist, h\u00e4bi v\u00f5i tunnet: \u201eKes olen mina, et midagi \u00f6elda?\u201c<\/p>\n\n\n\n
Aivar juhib t\u00e4helepanu sellele, et nende tunnete juured v\u00f5ivad ulatuda v\u00e4ga kaugele \u2013 meie lapsep\u00f5lve, perekonda ja isegi p\u00f5lvkondade\u00fclestesse kogemustesse. Seet\u00f5ttu ei saa n\u00e4htavusega seotud hirmu alati leevendada \u00fcksnes parema sisustrateegia v\u00f5i esinemistehnika abil. M\u00f5nikord tuleb enne v\u00e4ljapoole astumist liikuda s\u00fcgavamale iseendasse.<\/p>\n\n\n\n
Aivar \u00fctleb, et ta saab olla n\u00e4htav selles, milles ta tunneb end kindlalt. See on lihtne, kuid v\u00e4ga oluline m\u00f5te. N\u00e4htavuse p\u00f6\u00f6rdepunkt ei pruugi olla suur avalik esinemine, menukas postitus v\u00f5i ametik\u00f5rgendus. See v\u00f5ib saabuda hetkel, mil inimene suudab ennast vaadelda ilma hirmu ja hukkam\u00f5istuta.<\/p>\n\n\n\n
Kas ma suudan olla iseendaga vaikuses? Kas ma kuulen oma sisemist dialoogi? Kas ma m\u00f5istan, mida ma tegelikult m\u00f5tlen, tunnen ja soovin?<\/p>\n\n\n\n
Kui inimene ei suuda iseendaga kohal olla, muutub n\u00e4htavus kergesti pelgalt esinemiseks. Hakkame kujundama kuvandit, mis peaks teistele meeldima, ning kaugeneme sellest, kes me p\u00e4riselt oleme.<\/p>\n\n\n\n
Aivari jaoks toetavad sisemist teekonda vaikus, palve, enesevaatlus ja kogukond. Just kogukonnas saab inimene ennast jagada, \u00f5ppides samal ajal ka teisi vastu v\u00f5tma. N\u00e4htavus ei ole \u00fcksnes enesev\u00e4ljendus, vaid vastastikune suhe.<\/p>\n\n\n\n
Siin peitub oluline erinevus n\u00e4htavuse ja t\u00e4helepanu vahel. T\u00e4helepanu v\u00f5ib saada valjemini r\u00e4\u00e4kides. Usaldus tekib aga siis, kui meie s\u00f5nade taga on kohalolu, kogemus ja sisemine koosk\u00f5la.<\/p>\n\n\n\n
Aivari praegust teekonda iseloomustab oskus \u00fchendada erinevaid maailmu: kirikut ja kaitsev\u00e4ge, traditsioone ja t\u00e4nap\u00e4eva, vaikust ja avalikku s\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n
Ta ei eita digimaailma v\u00e4\u00e4rtust, kuid nimetab seda \u201edigitaalvarjuks\u201c. See, mida me sotsiaalmeedias jagame, on osa meist, kuid mitte kogu inimene.<\/p>\n\n\n\n
See eristus on t\u00e4nap\u00e4eval erakordselt oluline.<\/p>\n\n\n\n
Meie profiil ei ole meie identiteet. Meie postitus ei kajasta kogu meie m\u00f5ttemaailma. Ka tehisaru j\u00e4\u00e4b Aivari s\u00f5nul oma v\u00f5imekusest hoolimata inimese loodud digitaalseks varjuks. See suudab anal\u00fc\u00fcsida minevikku ja olemasolevat teavet, kuid ei asenda inimese s\u00fcdant, tundlikkust ega t\u00f5elist inimlikku kontakti.<\/p>\n\n\n\n
Seet\u00f5ttu ei pruugi tuleviku k\u00f5ige olulisem juhtimisoskus olla suurem n\u00e4htavus, vaid s\u00fcgavam kohalolu.<\/p>\n\n\n\n
Maailmas, kus k\u00f5ik kiireneb, muutub v\u00f5ime peatuda konkurentsieeliseks. Maailmas, kus iga\u00fcks saab r\u00e4\u00e4kida, saab kuulamisoskusest usalduse alus. Ja maailmas, kus n\u00e4htavust saab automatiseerida, muutub p\u00e4ris inimene veelgi v\u00e4\u00e4rtuslikumaks.<\/p>\n\n\n\n
1. Liigu enne v\u00e4ljapoole astumist iseendasse.<\/strong> 2. Ole n\u00e4htav valdkonnas, milles tunned sisemist kindlust.<\/strong> 3. M\u00f5tle enne, kui v\u00f5tad mikrofoni.<\/strong> 4. \u00c4ra aja segamini inimest ja tema digitaalset varju.<\/strong> 5. Ole enda ja teiste vastu halastav.<\/strong> Vestlusest Aivariga j\u00e4i k\u00f5lama kaunis m\u00f5te: head ideed tuleb panna paljunema.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4htavus annabki meile v\u00f5imaluse olulisi m\u00f5tteid levitada. Kuid selleks, et meie ideed looksid rohkem head kui m\u00fcra, peavad need kasvama teadlikkusest, kogemusest ja inimlikust kohalolust.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4htavus ei ole edevus. See on usalduse ja m\u00f5juga seotud juhtimisoskus.<\/p>\n\n\n\n Julgus olla n\u00e4htav algab julgusest vaadata iseendasse. Seej\u00e4rel tuleb julgus olla p\u00e4riselt kohal. Alles siis s\u00fcnnib julgus jagada maailmaga midagi, mis v\u00f5ib ka teisi toetada, \u00fchendada ja edasi viia. \ud83c\udf99\ufe0f Kuula episoodi \u201eJulgus olla n\u00e4htav\u201d!
<\/strong>Selgus selles, mida sa m\u00f5tled ja mille eest seisad, loob n\u00e4htavusele tugeva aluse. Vaikus ja enesevaatlus ei ole passiivsus, vaid ettevalmistus m\u00f5jusaks tegutsemiseks.<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>Sa ei pea kommenteerima k\u00f5ike. M\u00f5ju ei s\u00fcnni teemade rohkusest, vaid sinu teadmiste, kogemuste ja s\u00f5nade koosk\u00f5last.<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>Digitaalne lava on k\u00f5igile avatud, kuid vabadusega kaasneb vastutus. K\u00fcsi endalt, kas sinu s\u00f5nad loovad selgust ja v\u00e4\u00e4rtust v\u00f5i suurendavad hirmu, h\u00e4bi ja vastandumist.<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>Sotsiaalmeedia loob esmamulje, kuid usaldus s\u00fcveneb t\u00f5elistes suhetes. \u00c4ra lase digitaalsel kuvandil muutuda t\u00e4htsamaks kui inimene selle taga.<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>N\u00e4htavaks saamine n\u00f5uab harjutamist. Me k\u00f5ik eksime, \u00f5pime ja kujuneme. Pideva enesekriitika asemel vajame rohkem tundlikkust, m\u00f5istmist ja julgust j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n
https:\/\/www.eoc.ee\/vaimulik\/sarapik-aleksander-aivar\/<\/a><\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n