<\/p>\n\n\n\n
Miks on nii, et m\u00f5ned inimesed s\u00e4ravad laval, teised aga kardavad isegi v\u00e4ikest t\u00e4helepanu? Merit Luige lugu tuletab meelde, et n\u00e4htavus ei ole s\u00fcnnip\u00e4rane omadus \u2013 see on \u00f5pitud oskus, mis algab sisemisest aususest ja valmisolekust olla p\u00e4riselt n\u00e4htav.<\/p>\n\n\n\n
Merit m\u00e4letab h\u00e4sti oma esimest avalikku esinemist \u00fclikoolis. Ta oli noor tudeng, kellele \u00fcks referaat t\u00e4hendas f\u00fc\u00fcsilist paanikat: s\u00fcdamekloppimist, haiget k\u00f5htu, soovi p\u00f5geneda. Aga kui ta l\u00f5puks lavale astus ja n\u00e4gi, et inimesed p\u00e4riselt kuulavad, tekkis uus kogemus \u2013 n\u00e4htavus ei pruugi olla hirmus. See v\u00f5ib olla \u00fchendav.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmised 20 aastat t\u00f6\u00f6tas ta \u00f5petajana. Klassiruumi ees seismine andis k\u00fcll enesekindlust, aga mitte p\u00e4ris seda avalikku n\u00e4htavust, mida ta hiljem vajas. \u201c\u00d5petajana oled k\u00fcll n\u00e4htav, aga samas turvaliselt peidus,\u201d \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n
Umbes viis aastat tagasi tabas Meritit hetk, mida ta nimetab \u201ckarmiks paratamatuseks\u201d. Ta sai aru, et tal ei ole enam \u00fchtegi vabandust paigale j\u00e4\u00e4da. \u201cSee ei olnud roosiline otsus. Ma lihtsalt teadsin, et kui ma seda sammu ei tee, ei anna ma endale seda kunagi andeks.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Nii pani ta \u00f5petaja ukse kinni ja astus tundmatusse \u2013 superviisori, karj\u00e4\u00e4ricoachi ja koolitaja teele. Alguses tundus sotsiaalmeedias jagamine hirmutavam kui telefonik\u00f5ne v\u00f5\u00f5rale. Kuid ta otsustas valida \u201cv\u00e4iksema hirmu\u201d ja hakkas jagama oma m\u00f5tteid Facebookis.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f5eline l\u00e4bimurre tuli siis, kui Merit liitus Olesija Saue mentorlusprogrammiga. \u201cSee oli minu jaoks p\u00f6\u00f6rdepunkt. Rutiin, tugigrupi toetus ja teadmine, et alguses on \u00f5udne, aga l\u00f5puks muutub see harjumuseks \u2013 see k\u00f5ik pani mind p\u00e4riselt tegutsema.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Instagram ei sobinud, aga LinkedIn sai tema peamiseks n\u00e4htavuse kanaliks. Merit \u00f5ppis m\u00f5istma, kuidas platvorm t\u00f6\u00f6tab, kuidas algoritmid m\u00f5jutavad n\u00e4htavust ja miks j\u00e4rjepidevus loeb rohkem kui perfektsus. \u201cMa p\u00fc\u00fcan postitada v\u00e4hemalt kord n\u00e4dalas ja hoian endal kalendrit, et mitte kaduda rutiinist.\u201d<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na on Merit n\u00e4htav professionaal, kelle sotsiaalmeedia postitused toovad talle kutseid lavale, uusi kliente ja s\u00fcgavamaid vestlusi. \u201cSee v\u00f5tab aega,\u201d \u00fctleb ta. \u201cAga \u00fchel hetkel m\u00e4rkad, et inimesed, kes kunagi ei kommenteerinud, \u00fctlevad sulle poes v\u00f5i konverentsil: \u2018Ma loen su postitusi, need k\u00f5netavad mind.\u2019 Siis saad aru, et n\u00e4htavusel on m\u00f5ju ka siis, kui seda kohe ei n\u00e4e.\u201d<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4htavusest on saanud tema t\u00f6\u00f6riist \u2013 mitte enese t\u00f5estamiseks, vaid teiste teenimiseks. Tema s\u00f5nul on suurim vabanemine olnud teadmine, et sa ei peagi k\u00f5igile meeldima. \u201cKui sa lepid sellega, et osa inimesi ei resoneeru, muutub n\u00e4htavus palju kergemaks. Sa saad olla sina ise.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Meriti lugu n\u00e4itab, et n\u00e4htavus ei ole edevus. See on juhtimisoskus \u2013 oskus luua usaldust, m\u00f5ju ja eeskuju. Nii nagu ta ise \u00fctleb: \u201cKui me tuleme oma mugavustsoonist v\u00e4lja, anname teistele loa teha sama.\u201d<\/p>\n\n\n\n
https:\/\/www.nextmove.ee<\/a> <\/p>\n\n\n\n
https:\/\/www.facebook.com\/merit.luik.7<\/a>
https:\/\/www.facebook.com\/nextmove.careercoach<\/a>
https:\/\/www.linkedin.com\/in\/meritluik\/<\/a>
https:\/\/www.instagram.com\/luikmerit\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<\/h3>\n\n\n\n